Aurav kuum teetass käes mõjub alati rahustavalt ning Gemossist leiad kõik vajaliku selle täiusliku tassitäie valmistamiseks alustades teest, lõpetades kaunite nõudega. Kuidas aga tohutult suurest hulgast saadaolevatest teesortidest endale parim valida ja seda õigesti valmistada? Loe edasi ning saad teada.

Rahvakeeli nimetatakse teeks nii piparmündist kui ka kummelist valmistatud jooki, kuid päriselt saab teeks nimetada siiski vaid teetaimelt (ladina keeles camelia sinesis) pärit lehtedest valmistatud tõmmist. Ühest ja samast taimest valmistatakse nii musta, rohelist kui ka valget teed, samuti matchat. Erineva tulemuse taga seisab teelehtede korjamise aeg ning nende töötlus. 

Must tee on kõige enam töödeldud ning selle valmistamine kestab kõige kauem. Kõigepealt töödeldakse teelehed mehhaaniliselt ja seejärel lastakse neil teatud aega oksüdeeruda. 

Rohelist teed on töödeldud märkimisväärselt vähem – värsked teelehed kuumutatakse läbi, rullitakse või purustatakse, seejärel kuivatatakse.

Valge tee puhul on võtmetähtsusega tooraine ning selleks kasutatakse taime esimesi tärkavaid lehtesid. Töötluse osas jäetakse ära kõik üleliigne - pärast korjamist ongi teelehed vaid rullitud või purustatud (mõnikord jäetakse need ka terveks) ja siis lihtsalt kuivatatud.

Mõistagi on kõigi nende teede puhul veel palju erinevaid sorte ning lõpptulemus oleneb nii teelehtede päritolust kui ka töötlusest.

Saadaval on nii lahtised puruteed kui ka väikestesse pakkidesse pakendatud teed. Paljud on kuulnud, et teekottidesse on pakendatud ebakvaliteetne tee, mida juua ei tasuks. Võimalik, et vahel see nii ongi, kuid täna on saadaval ka väga kvaliteetseid portsjoni kaupa pakendatud teesid, seega ei tasu teepakke karta. Küll aga tasub uurida, kust tee pärit on ning kas kasutatud pakend on jätkusuutlik – tänapäeval on sellised vastused vaid internetiotsingu kaugusel. Näiteks Just T pakendab ka teekottidesse vaid teesommeljeede poolt välja valitud orgaaniliselt sertifitseeritud teesorte ning kasutab ainult biolagunevaid materjale. 
Teepakkide kasutamise suureks eeliseks on kindlasti see, et neid on väga lihtne valmistada – midagi ei ole vaja mõõta ning ühtki spetsiaalset tööriista pole tarvis. Samuti on need ka HoReCa tingimustes väga mugavad – kasutades eraldi pakendatud teekotte saab iga klient valida just selle teesordi, mis ahvatlev tundub. Ja tõepoolest – ka kahekambrilised teekotid ei ole tingimata loodusele kahjulikud, kui valida biolagunev jätkusuutlikult toimetav tootja.  

Lahtiste teelehtede kasutamine nõuab pisut rohkem pühendumist ja seda võib võtta lausa rituaalina. Meil siinsamas Eestis korraldatakse mitmel pool rituaalseid teerännakuid, mida kasutatakse meditatsioonina. Puruteesid kasutades saab valmistada alati just endale sobiva tõmmise ning paljud eksperdid väidavad, et teekoti kasutamine takistab täiuslikul maitsel väljendumast, kuigi tavalisele teenautijale ei pruugi vahe tugevalt märgatav olla. Lahtise tee valmistamine on kõige lihtsam spetsiaalses teekannus või siis otse tassis kasutades teesõela.

Just nagu iga veiniarmastaja ei ole sommeljee, ei ole ka iga teesõber teespetsialist ja ei peagi olema. Tegelikult on täiesti olemas sellised ametid nagu teesommeljee, teemeister jne. – tegemist on põneva ja nüansirohke maailmaga. Väga head teed saab mõistagi valmistada ka juhul, kui sa pole valmis teespetsialistiks õppima. 

Kasutades pakiteed on kõige mõistlikum lugeda pakendil ära toodud juhendit veetemperatuuri ja tõmbamise aja kohta. Ka paljudel lahtistel puruteedel on juhend kirjas, kuid toome ära nipid purutee valmistamiseks, mida saab kasutada kõigi teede puhul ka siis, kui pakendil juhiseid kirjas pole. 

·         Teel peab olema ruumi paisuda, seega väikse teesõelaga kümnele inimesele puruteed teha ei ole mõtet isegi juhul, kui teepuru grammide poolest algselt sõela ära mahub. Eriti oluline on see kasutades suuremate lehtedega teed. Väikese sõela asemel kasuta teekannu, selle puudumisel presskannu või lihtsalt suurt kannu, millest pärast teelehed välja kurnata saad. 

·         Kasuta alati värsket vett. Ideaalne on kasutada väikse mineraalide sisaldusega puhast allikavett, linnakeskkonnas on abi vee filtreerimisest.

·         Ära keeda sama vett korduvalt. Teeasjatundjad väidavad, et vees sisalduv hapnik aitab tee maitsel esile tulla ning korduvalt keedetud veest on suur osa hapnikku eemaldatud. Samas ei pruugi see teaduslikult pädev olla, sest jahtudes tõuseb hapnikutase uuesti, seega selle punkti järgimine ei pruugi tee maitset mõjutada. Küll aga on korraga vaid õige koguse vee keetmine igal juhul mõistlik, sest nii ei kulutata liialt energiat.

·         Kuumuta vesi õige temperatuurini sõltuvalt kasutatavast teest. Tänapäeval on saadaval veekeetjad, mis vee täpselt sobivale temperatuurile soojendavad, kuid selle puudumisel kasuta loogikat, et mida tumedam tee, seda kuumemat vett tasub kasutada. Lisaks veetemperatuurile erinevad ka tee tõmbamise soovitavad ajad.
Valge tee: 65-70ºC, soovitav tõmbamise aeg on 1-3 minutit
 Roheline tee: 75-80ºC, soovitav tõmbamise aeg 1-2 minutit
 Must tee: 100ºC, soovitav tõmbamise aeg puhtalt joomiseks 1 minuti, piimaga nautimiseks 2-3 minutit
 Enamik taimeteesid: 100ºC, tõmbamise aeg 3-5 minutit

·         Kasuta õiget kogust. Purutee puhul ei tasu tee kogust mõõta mahus vaid pigem grammides, sest teelehtede suurus määrab ka kaalu koguse kohta. Väga väikeseks purustatud lehed kaaluvad mahu kohta märkimisväärselt rohkem, kui suureleheline teepuru. Kui kasutad oma lemmikteed, siis võid loomulikult teelusikaga mõõta, sest tead juba peast, kui palju seda vaja läheb, kuid uute teesortide puhul tasub kasutada köögikaalu ning alustada loogikast, et ühe ca 200-ml tassi kohta kasuta 2 – 2.5 grammi puruteed. 

Siin on ainult üks õige vastus – siis, kui sa soovid. Kui sulle meeldib, siis naudi oma teetassi puhtal kujul. Pea iga tee juurde sobib jahedal päeval lisada sidruniviil ja lusikatäis mett. Viimase puhul tasub muidugi arvestada, et mee tervistavad omadused väga kuuma temperatuuriga hävinevad. Kui soovid tee kõrvale põnevamal viisil suhkrut pakkuda, siis heaks variandiks on kasutada kristallsuhkru pulkasid.  Mustale teele armastatakse eelkõige Suurbritannias lisada piima, tänapäeval ka piima alternatiive.

Kui soovid erilisemaid elamusi, siis MONIN valikus on väga palju just tee maitsestamiseks sobivaid siirupeid. Selle aasta suured lemmikud on näiteks lavendli, bergamoti, leedripuu, vanilje ning mitmesugused marjasiirupid nagu näiteks vaarika ja kirsi siirupid.
Muide, MONIN valikus on ka mitmed teekontsentraadid, millest saab nii kuumasid kui ka külmi jooke valmistada.

Kõigi nende kümnete saadaolevate teesortide seast oma lemmiku välja valimine võib olla päris keeruline. Lõpliku otsuse tegemisel tasub eelkõige usaldada oma maitset. Sama palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid maitseeelistusi, aga leti ees valikut tehes soovitame võimalusel arvesse võtta ka tootmise jätkusuutlikkust. Paki pealt tasub otsida märkeid selle kohta, kas tegemist on taastöödeldavast materjalist pakendiga, kas tegemist on Fair Trade märgistusega tootega, kas toode on orgaaniline ning kas välja on toodud tee kasvatamise piirkond. Väga võimalik, et kõiki neid aspekte korraga ei õnnestu järgida, aga juba info otsimisega astume ise sammu jätkusuutlikuma käitumise suunas.